Dili, 14 Abril 2025 (Média Democracia) – Governu liuhusi Ministeriu Justisa halo alterasaun bá lei organizasaun Judisiáriu hodi fó bibian mós ba Juis Segundu Klase ne’ebé halo ona servisu tinan 20 bele asume kna’ar ba Prezidente Tribunál Rekursu.
Ministru Justisa Sergio da Costa hateten, lei anterior ne’e hateten katak Prezidene Repúblika bele halo nomeasaun de’it bá iha supremu tribunál justisa, Maibé prezidente Tribunál Rekursu ninian iha segundu Instánsia, ne’e bá iha Juis Konsileiru sira maka halo liuhusi eleisaun hodi halo nomeasaun bá entre sira ida maka bá sai hanesan Prezidente Tribunál Rekursu.
“Entaun ita presiza halo alterasaun bá iha ne’ebá, no aumezmu tempu ita iha hanoin para atu bele loke tan espasu ne’ebé hanesan ami justifika tiha ona iha despozisaun motivu Governu ninian katak fó biban bá entre Juis sira ne’ebé iha ne’ebá tantu karik iha primeiru klase nian laiha entaun bele fó bibian mós bá iha Juis segundu Klase atu bele assume Prezidente Tribunál Rekursu, ne’e operasaun balun ne’ebé ita fó bá sira.” Sergio Hornai hateten ba Jornalista sira hafoin remata tomada de Pose ba Funsionariu Ajente Teras Propriedade iha Edifisiu Ministeriu Justisa Kinta ne’e (11/04/).
Nia dehan, halo alterasaun bá lei organizasaun Judisiariu ne’e, laiha intensaun polítika, maibé ema sira ne’ebé sai Juis iha tribunál halo ona servisu pelu menus tinan 20 ba leten iha esperiénsia, mak sei konkore ka bele sai Prezidente Tribunál Rekursu.
Nia haktuir atu haree konfensia propriu, Prezidene Repúblika nian hanesan Konstitusaun Repúblika hateten katak Prezidene Repúblika mak halo nomeasaun bá Prezidene Tribunál Rekursu nomos ba Prezidente Tribunál Supremu.
“Pontu ida-ne’e hanesan objetivu, ita-boot sira lee didi’ak katak ita iha lei ne’e kria mós komisaun selesaun ida atu halo, selesaun mais ita la konsege halo, tanba ita hatene katak dezde 2021, iha prazu fó fulan 24 para atu halo preparasaun sira nune’e atu establese, seluk fali maka lei númeru 25/2022 ninian, fó fulan 30 para atu bele haree oinsá maka ita bele establese Tribunál supremu.” Haktuir nia
Governante ne’e hateten, maibé númeru juis ne’e sei iha situasaun ida-ne’ebé uitoan, pur-vola 30 tal pesoas, entaun banhira atu establese tan tribunál supremu, sei iha hela difisiensias bá rekursu liuliu tribunál supremu ninian.
Nia mós esplika, Lei Organizasaun Judisiariu nia sustenta ona iha Parlamentu Nasionál, tanba lei aplikante, aplikavel agora ne’e lei vijentes presiza halo ajusta para atu nune’e haree bá iha nomeasaun sira bá iha Prezidente Tribunál Rekursu ninian.
IX Governu konstitusionál liuhusi Ministeriu Justisa, komesa halo ajustamentu, pur enkuantu agora dadauk Timor-Leste seidauk establese tribunál supremu, fó nafatin biban bá Prezidente Tribunál rekursu kaer funsaun hanesan Prezidente Tribunál Supremu, ate haree to’o iha tinan 2028- 2029 bele haree took oinsá maka halo alargamentu bá tribunál supremu.
Nia haktuir, lei organizasaun Judisiariu iha artigu ne’ebé hetan sofre bá alterasaun maka iha artigu 77, 76 liuliu lei organizasaun Judisiariu ninian sei iha sofre alterasaun.
“Iha ne’ebá ita sei halo revogasaun balun no halo alterasaun balun liu-liu bá lei númeru 21/2021 ninian, nune’e mós lei númeru 22/2021 ne’ebé ko’alia kona-bá organika no Administrativa fiskal ninian.” nia haktuir.
Nia afirma, alterasaun ne’e ida bele hamoris tribunál supremu, no hanesan forma ida Governu halo preprapasuan, liu-liu iha IX Governu konstitusionál komesa tau atensaun makas, oinsá maka atu prepara ekipa hodi bele hatan bá ejizensia lei interior ne’ebé iha artigu balun ne’ebé atu revoga.
“Mais ita sei dudu oinsá maka atu to’o iha tinan haat (4) iha periodu ne’e servisu hamutuk ho prezidente Tribunál Rekursu ho konsellu superior Majistradu hamutuk ho Ministeriu Justisa hodi bele haree Governu ne’e, konserteza sei haree oinsá atu bele haree bá provabilidade sira hodi bele establese ita-nia tribunál supremu.” Nia afirma
Entetantu Tuir Proposta Projeitu lei númeru 16/VI (2a), segundu altersaun númeru lei 25/2021 Dezembru, kona-bá lei organizasaun judisiáriu hetan ona aprovamasaun husi Parlamentu Nasionál ho votu afavor 36, kontra 19 Abstensaun ida (1).
Reportajen : Estefania
Foto : Pájina Ofisiál Ministériu Justisa