Dili, 23 Dezembru 2024 (Média Democracia) – Konferensia Aliansa Nasional Kombate Infantesidu iha Timor-Leste (ANCI TL) hodi atualiza dadus anual hahú husi fulan Janeiru to’o Dezembru tinan 2024, Aliansa Nasional luta kontra Infantesidu hanesan Oragnizasaun ida ne’ebé durante ne’e luta makas atu kombate asuntu so’e Bebe iha Timor-Leste. konferensia ne’e realiza iha salaun enkontru FONGTIL kaikoli, Díli.
Tuir Porta-voz ONG ANCCI-TL José Turky hateten, hanesan organizasaun ida ho Papel atu halo protesaun ba feto no Bebe iha perigu, tanba ne’e kada tina-tinan Universavelmente sei atualiaza dadus Soe Bebe hahu husi fulan Janeiro to’o Dezembru. Kada tinan Organizasaun Aliansa Foinsa’e Nasional Kombate Infantesidu ninia politika kada tinan sempre aktualiza dadus anual hahú husi fulan Janeiro to’o Dezembru
“ANCCI-TL hari’i iha 2014, bazeia ba konstituisaun RDTL artigu 43 fo liberdade ba nia sidadaun sira atu hari’i rasik Asosisaun no Aliansa nian iha aleña 1 hateten ema hotu-hotu hetan liberdade ba Assosisaun no Aliansa ruma juridikamente natureza aktividade Ia pratika krime kompri deit ba orden K-DRTL. Aliansa Nasional Combate Crime Infantesidiu mai ho Vizaun no Misaun Plano Alternativu hodi Konsilida no sosializa informsaun Politika Inkluzivu luta kontra kazu infantesidiu iha Timor-Leste. Enkuadramentu Legal Iha K-DRTL artigu 29 ema hotu iha direitu ba moris, la iha ema ida viola ema seluk nia nia direitu. Estadu garante ema nia moris iha konvensaun diretu deskreve iha artigu balun iha aliñea 1 hateten katak labarik hotu-hotu iha dereitu interese ba moris. Iha aliñea 2 hateten katak, estadu fó garante ba labaraik sira-nia sobrevivensia no dezenvolmentu.” Dehan Porta-voz ANCCI-TL José Turky iha Salaun Enkontru FONGTIL Kaikoli.
Nia esplika liután katak Iha deklasaun universal direitu umanu ONU iha artigu 3 koalia kona-ba direitu ba moris, katak ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade no seguransa ba nia-aan rasik. Rezolusaun Asembleia Geral Numeiro 44/25 loron 20 Novembru tinan 1989 iha artigu 1 hateten katak labarik ho idade 18 mai kraik inklui bebe ne’ebe iha inan nia kabun laran estadu no inan, aman ho sosiedade fó protesaun espesial.
“Sura husi 2014 mai to’o 2024 kada tinan estatistika hatudu katak kazu soe bebe ne’e nia pursentajen sempre sa’e tanba ne’e iha 2024 ANCITL rejista kazu haat (4) kompara ho 2023 kazu ne’e tun tanba uluk 2023 rejistu kazu lima. Ho esforsu ne’ebé ANCCI-TL halo parseria ho PNTL, uma mahon nomos redi advokasia sira hotu iha tinan ida ne’e reduz kazu ne’e, no rejista kazu haat (4) de’it, ida ne’e hatudu ita-nia ezersisiu servisu ne’e hatudu signifikadu tebes. Kazu haat ne’ebé akontese iha tinan ida ne’e ita la konsege salva sira-nia vida, tanba kauza husi autor sira partus oho kedas bebe depois lori ba soe, tanba ne’e antes ita-nia sosiedade sira hetan bebe is kotu ona no Bebe na’in haat ne’e hotu la konsege salva sira nia vida.” Dehan Nia
Nia Subliña liutan katak ANCCI-TL nia Prioriedade tolu (3) hanesan, Advokasia ba parte relevantes sira sosiedade nomos partes Relijiozu hodi bele harmoniza traballu mutual, bele garante sosiedade seguru no livre hodi combate kazu soe bebe iha Timor Leste. Kona-ba fenomena Infantesidiu iha ita-nia sosiedade ne’e tanba kauza husi fator prinsipal balun ne’ebe organizasaun refere atu identifika hodi buka solusaun hamutuk. Fator primeiru mak tradizaun mundu globalizasaun ne’ebé afeta ba sosiedade TimorLeste, Mundo ohin loron nian ema barak atu buka moris tuir sosiedade modernu, tanba ne’e situasaun real hatudu katak ministerio xavi sira tenki kolabora hamutuk hodi hases sosiedade Timor-Leste husi infantesidiu.
“Monitorizasaun/observsaun aktividade no implementasaun politika Governo nian liga ba oinsa estadu nia papel liuhusi Ministerio relevante sira halo prevensaun ba kazu soe bebe iha sosiedade, katak Estratejia saida mak governu tenki opta hodi reduz no minimiza aktu infantesidiu iha rai doben Timor Leste. Levantementu ka halo Peskija no suvey kazu hirak ne’ebé akontese iha Munisipiu no Inklui kapital Dili, tanba ne’e liuhusi levantmentu dadus refere sai barometru no indikador ba Estadu, ONG ANCI-TL oinsa trasa politiku ne’ebé adekuadu hodi responde ba espetativas no metas sira ne’ebé bazeia ba rezultadu peskija hatudu iha Munisipiu hirak ne’ebe indenfikadu transitu soe bebe.” Nia Subliña
Porta-voz ne’e akresenta tan ANCCI-TL husu ba Ministeriu Publiku hanesan na’in ba prosesu, bele foti desizaun efikasia ba asuntu ne’ebe akontese. ANCCI-TL husu ba joven hotu-hotu atu kuidadu nafatin bebe ne’ebe mai husi rezultadu entre feto ida ho nane ida. ANCCI-TL husu ba publiku atu bele luta kontra Infantesidu ne’e hodi hamenus pursentu soe Bebe iha 2025. Pontu Indikador ne’ebé ANCCI-TL rekomenda ba Estadu espesifiku ba nonu-governu konstituisional no husu ba Estadu hanesan orgaun Ezekutivu hodi hola papel atu fó Protesaun ba asuntu soe bebe ne’ebé sai fenomena publiku. Husu ba Parlamentu Nasional (PN) hanesan Orgaun fiskalizador no halo lei sira atu hola mós papel hodi produz lei ho Estatu espesifiku hodi regula krime Infantesidu ne’ebe Persetagem a’as iha Timor-Leste. Husu Relijiozu hola Papel hanesan bibi atan atu apoiu mós edukasaun moral no Amor da Vida ba Joven feto mane atu hasa’e koñesimentu hodi hado’ok-aan husi tentasaun mundo nian liliu liga pratika soe bebe katak oho illas maromak nian ne’ebé nai-haraik ba feto ida ho mane ida liuhusi relasaun domin. Husu ba Ministeriu Edukasaun (ME) no Ministerio Saude (MS) mak xavi atu hola papel adekuadu atu bele halo prevensaun ba aktu imoral ne’ebé akontese iha fatin-fatin. Husu ba Media Eletroniku Oneline hola papel hodi trasforma informasaun faktual kredivel hodi hasa’e koñesimentu sosiedade luta elimina kazu soe bebe iha Timor Leste. Husu ba autoridade lokal sira hanesan reprezenta povu sai matan tilun ba komunidade iha obrigasaun moral hola Papel hodi transmiti Infomasaun ba komuinidade atu garante suku refere livre kazu soe Bebe.
Dadus kazu soe iha tinan 2024 hamutuk haat (4) hanesan iha Munisipiu Díli, Postu-Administrativu Cristo Rei, Suku Lahane Oriental Kazu (1), Iha Munisipiu Manufahi, Postu-Administrativu Turiskai, Suku Caimauc kazu (1), iha Munisipiu Ermera, Postu-Administrativu Hatulia A, Suku Hatulia Villa kazu (1) no iha Munisipiu Mantutu, Postu-Administrativu Manatutu Villa, Suku Cairui Kazu (1).
Reportajen : Tomas
Foto : Tomas